Sepa Jalgpallikeskus: Edulugu, mis vajab uut tõuget

2015 aasta mais tabas halb üllatus mitmeid Ropka piirkonna õllesõpru ja elukunstnikke, kui nende senisele igapäevasele tegevustandrile- räämas olevale Sepa staadionile, tekkisid ei tea kust noored energilised mehed, kes pikkade sammudega maad mõõtsid, omavahel aktiivselt plaani  pidasid ja isegi prügi ülesse korjamist ära ei põlanud. 

Kohalike elumeeste ärevus läks seda suuremaks, kui teatavaks sai sissetungijate plaan, mille järgi pigem koerte jalutamiseks ja seltsielu keskuseks kujunenud endine staadion, taas spordikeskuseks kohendatakse.

Just umbes nii hakkasid hargnema sündmused pea kümme aastat tagasi, kui mahajäetud ja veel vaevu-vaevu staadionit meenutaval, kuid tänaseks teada-tuntud spordiobjektil, esimesed sammud renoveerimise suunas tehti.

Kuulsusrikas, kuid päevi näinud Sepa staadion enne korrastustöid. Staadioni sihtotstarve oli veel aimatav, aga vaikselt tuhmumas. Viktoriinihuvilistele huvitav fakt, et just Sepal asusid läbi aegade ainukesed permanentsed ameerika jalgpalli väravad.

Häda ajas mehed staadionit rajama

Vajadus uue jalgpalliväljaku järele Tartus oli suur. 2011 aastal oli Eesti rahvusmeeskond jõudnud Euroopa meistrivõistlustest ainult sammukese kaugusele- oldi jõutud playoffi otsustavate mängudeni. Lisaks suurtele emotsioonidele, oli koondise edu käivitanud ka suurema kohaliku jalgpallibuumi, kui treeningrühmad täitusid uutest Operitest, Piirojadest ja Vassiljevitest müstilise kiirusega. Nii oli ka Tartus, kus juba loodud grupid paisusid ja rohkelt tuli avada uusi. Laste huvi ja tahe jalgpalli suhtes oli ainult positiivne, aga samas suur oli mure, et kuhu kõik need huvilised mängima panna. Tartu ainukesed kaks kunstmurukattega staadionit- Annelinna ja Tamme staadionid, ei suutnud ära teenindada järsult tõusnud harrastajate hulka. Kui suvisel ajal saadi veel leevendust kohalikest naturaalse muruga jalgpalliväljakutest, siis kevad-sügis-talv perioodil olid Tartu jalgpallinoored püsti hädas, kuna toimetada tuli väga kitsukestes igapäevastes tingimustes ning tavapärased olid ka olukorrad, kus võistlusmängude tõttu emmal-kummal staadionil treeningud üldse ära jäid.

Tammeka tehniline juht Ken Viidebaum:”Olin tollel ajal veel täiskohaga jalgpallitreener ja mäletan seda probleemi väga hästi. Ruumi ei olnud, treenisime kõik pead-jalad koos,heal juhul  oli kasutada ¼ täisväljakust. Kui Annelinna või Tamme kunstmurul toimus mõni võistlusmäng, siis trenne tegime kuskil kõrvalolevatel murulappidel sõna otseses mõttes koerajunnide vahel. Treenerid pidid olema väga leidlikud ja kiired kohanejad, kuna pidevalt tuli lahendada erinevaid logistilisi väljakutseid ja kohandada oma treeninguid. Kindlasti oli see meile kui inimestele väga kasvatav ja arendav periood, aga kuivõrd hästi see noorte jalgpallioskuste arendamisele mõjus, on juba teine lugu.”

Rasketes oludes loovaks jalgpallitreeneriks kasvanud ja tänane tehniline juht Ken Viidebaum 2015 aastal Sepa heakorratööde raames aiaauke lappimas.

Iseenesest oli Tammeka juba mitmeid aastaid mõlgutanud mõtteid oma staadioni ja treeningbaasi rajamisest. Kaardistatud olid mitmed maatükid Tartus ja Tartu ümber, kuhu väljaku(d) rajada võiks. Mõne kohaga seoses oli valminud isegi eskiisprojekt ja sõlmitud esimesed kokkulepped, kuid puudu oli jäänud põhilisest- energelistest inimestest, kes asjale hoo sisse oleks lükanud. 2013 aastal jõuti lõpuks isekeskis ja koos Tartu linnaga nii kaugele, et just Ropkas asuv söötis seisev Sepa staadion tundus just see koht, kuhu kõige mõistlikum oleks uus staadion rajada, kuna algselt oli maalapp just staadioni funktsiooni endas kandnud. Ja nii jõuamegi oma looga 2015 kevadesse, kui plaanid olid peetud, käed olid löödud ja jäi üle vaid staadion valmis ehitada.

2016 aasta aprillis sai Tammeka juhatuse liige Indrek Koser ehitustöödele sümboolset rohelist lipu lehvitada.

Jalgpalligeeniuste kuldsed munad

Kuigi inimesi, kes staadioni valmimise erinevates etappides kaasa lõid, oli väga palju ja võimatu on kellegi panust alahinnata, eristuvad siiski Kaarel Kiidron, Kalle Paas, Erki Tarro ning Kristjan Tiirik kõigist teistest, kuna tegemist oli meestega, kes projektiga alates ideest kuni lõpliku valmimiseni kõige rohkem igapäevaselt seotud olid. Koos teiste oma ala asjatundjatega panid just nemad  paika strateegia ning igapäevased tegevused, mis pidid tipnema uhiuue altköetava kunstmuruväljakuga. Nagu ikka sellistel puhkudel oli suurimaks takistuseks raha ehk siis selle puudumine. Kuigi oma abikäe ulatas nii Eesti Jalgpalliliit kui ka kohalik omavalitsus, oli endiselt arvestatav osa summast puudu ja abi saamiseks tuli pöörduda kogukonna poole. Selleks käivitati mastaapne ja Eestis siiani ainulaadne Ruutmeetri Kampaania, kus igal soovijal-toetajal oli võimalik endale soetada virtuaalne ruutmeeter valmivast Sepa jalgpallikeskuse kunstmuru väljakust. 71 päeva kestnud kampaania lõpptulemuseks müüdi välja 7208 ruutmeetrit Sepa staadioni kunstmuru ja oma õla pani kampaaniale alla 3108 jalgpallisõbrast era- ja juriidilist isikut. Samuti õnnestus välja müüa peaaegu kõik tribüünil olevad istekohad, kuhu oli võimalik nimeline istekoht soetada. Õnnestunud kampaania järel jõutigi etappi, kus asi tuli lihtsalt füüsiliselt ära vormistada ehk staadion valmis ehitada, selliseks nagu me seda tänasel päeval teame ja kasutame. 

Staadioni rajamise initsiatiivgrupp Kaarel Kiidron, Kristjan Tiirik ja Kalle Paas koos kampaanias legendaarseks saanud sümboolse ruutmeetriga. 2015 aasta lõpuks sai kogu seltskond ja aktsioon ise pärjatud ka Jalgpalligeeniuse aunimetusega.

Jalgpallikool Tammeka tegevjuht Kristjan Tiirik:” Eraõigusliku spordibaasi, nagu seda Sepa jalgpallikeskus, rajamine on ühele spordiklubile suur väljakutse. Sepa jalgpallikeskuse rajamine läks maksma pea 600 000 eurot, kus  tänu edukale ühisrahastuskampaaniale koguti  150 000 eurot, Eesti Jalgpalli Liit toetas 100 000 euro, Tartu linn panustas 30 aastaks antud hoonestusõigusega - ning puuduolev summa tuli katta Tammekal pangalaenuga, mida tasutakse veel tänaselgi päeval.” 

Staadion avati ametlikult 2016 aasta suvel suure ruutmeetri festivaliga, kui kohaletulnutele korraldati meeleolukas päev staadionil, mis tipnes Euroopa Meistrivõistluste finaali ühisvaatamisega suurelt ekraanilt. Sündmuse tähtsusest annab aimu ka tõik, et otseülekandes oli kohapealt oma reportaaži tegemas Eesti suurim uudistesaade- Aktuaalne Kaamera.

Samal päeval sai avatud Sepa jalgpallikeskus ning Euroopa meistriks jalgpallis tuli Portugal.

Lisaks õnnestunud kampaaniale ja rohkele positiivsele tagasisidele, valiti Sepa Jalgpallikeskuse rajamise kampaania kohaliku jalgpallikogukonna poolt Aasta Jalgpalligeeniuseks ning ruutmeetri aktsioon ise teenis nii mõnegi prestiižse kuldse ja hõbedase auhinnamuna, millega peetakse iga-aastaselt meeles kohalikke eriti õnnestunud turundus- ning reklaamikampaaniaid.

Rahulolev kampaaniameister Erki Tarro võidetud kuld- ja hõbemuna presenteerimas. Foto: Kristjan Teedemaa

Tartu linnapea Urmas Klaas kommenteeris korda läinud kampaaniat järgmiselt:”Ma võrdleksin seda kampaaniat talgutega. Tänapäeval, mil inimestel on hästi palju tegemist ja aega vähe, on selline elektrooniline võimalus talgutel kaasa lüüa just see, mida meile vaja ongi.  Ehk siis osati teha selline e-keskkond, kus ausalt ja läbipaistvalt igaüks näeb, et kui ta paneb talgu korras raha ja ostab ruutmeetri, siis selle ruutmeetri ta konkreetses kohas ka saab. Väga oluline, et tulemus on käega katsuda ja silmaga näha. Muidugi näitab kampaania ka seda, et ühiselt on kõik võimalik. See on täiesti võrreldav Jaani kiriku tornikiivri taastamisega ning annab usku, et üheskoos on võimalik palju asju korda saata.”

Linnapea Urmas Klaas osutab kohe näpuga kohale, kuhu Tartu linn Sepa staadionil oma ruutmeetrid ostab. Foto: Imre Pühvel.

2100 treeningut ja 100 000 külastajat aastas

Tänaseks päevaks on lisaks jalgpallikeskuse südamele- kunstmurule, taristule lisandunud ka naturaalse muruga harjutusväljak, 500- kohaline katusega tribüün, maksimaalselt korraga 75-te harjutajat teenendavad riietusruumid, varustuse ruum ning garaaž tehnika hoiustamiseks. Samuti on kompleksiga liidetud multifunktsionaalne jõusaal, mis vajadusel kohandub  koosolekute ruumiks. Sepa staadionil toimuvaid treeninguid ning võistluseid filmib ja analüüsib Spiideo 24/7 videosüsteem, millest on saanud Tammeka treenerite asendamatu abimees. Väljakute heakorra eest hoolitsevad kaks traktorit, mis peavad aastaajast sõltuvalt lahingut nii ilmastikuolude kui ka loodusega üleüldiselt.

Kristjan Tiirik:”Üks asi on staadion rajamine, kuid suur väljakutse on staadioni eest ka järjekindel hoolitsemine ja selle töökorras hoidmine. Kuigi Eesti mõistes oleme suur klubi, oleme siiski väike organisatsioon ja meie vahendid nii eelarveliselt kui ka inimjõu osas on piiratud. Et staadion saaks toimida ja seal oleks kõik vähegi elementaarsed tingimused, tuleb klubil olemasolevatest vahenditest maksimum välja pigistada, kuna nii aega kui ka raha kulub kompleksi majandamisele rohkelt. Varasemalt oleme saanud Tartu linnalt iga-aastast tegevustoetust Sepa haldamiseks suurusjärgus 12 000 eurot aastas. Linna viimaste aastate eelarve kärped on aga jõudnud ka meieni ning viimased kaks hooaega pole staadion enam seda toetust saanud. Kõik see on igapäevase haldamise pannud keerulisse olukorda. Oleme pidanud tekkinud puudujäägi ära katma klubi liikmetasu tõusuga, mis pole olnud siiski piisav, kuna ka teised tegevuskulud -  Tartu linna spordibaaside rendihinnad, üleüldised transpordikulud jne. on viimastel aastatel jõuliselt kasvanud. Selleks, et kulusid kärpida, aga samas tagada elementaarne teenus, oleme pidanud kokku hoidma ka staadioni halduri koha pealt ning hetkel toimetamegi igapäevaselt vaid oma jõududega kõigi oma muude tegevuste kõrvalt.”

Ken Viidebaum:”Väga suur asi on ära tehtud ja ausalt öeldes ei kujutagi elu ja treeninguid ilma Sepa staadionita ette. Meil on rohkem ruumi ja oma tuba ning oma luba, kus saame oma asju omal moel teha. Aastas toimub Sepal umbes 2100 treeningut, 250 Eesti meistrivõistluste võistlusmängu ning siit käib läbi pea 100 000 mängijat-pealtvaatajat. Korrutame selle veel üheksa tegevusaastaga ja numbrid tulevad igati jõulised. Üheksa  aasta jooksul on siit tuule alla saanud mitukümmend mängijat, kes eile-täna Eesti kõrgemates liigades või noortekoondistes tegusid teinud või tegemas. Sellel kõigel on olnud oma hind, aga meil ei ole olnud kahju seda hinda maksta, olgu see siis pangalaen või igapäevased lisakulutused-toimetused.”

Esimeseks ametlikuks Sepa staadionil toimunud Eesti meistrivõistluste mänguks oli U11 vanuseklassi mäng Tammeka ja Heliose vahel. Esimeseks ametlikuks Sepa staadionil löödud väravaks võib lugeda selle sama mängu esimest väravat, mille lõi Georg Kaarel Kõrgvee, kes tänasel päeval tegutseb põhiliselt Tammeka U21 ridades, aga on debüteerinud ka juba Tammeka esindusmeeskonna eest. Sepa esimeses ametlikus mängus kaasalöönutest on ka Lui Henri Kiidjärv hetkel U21 meeskonna liige.

Esindusmeeskonna 43 mängu

Kahtlemata kõige populaarsemateks Sepa staadioni üritusteks, kuhu ka enim pealtvaatajaid jõuab, on Premium liiga mängud. Tammeka esindusmeeskond mängib oma kodumänge Sepa staadionil eelkõige just varakevadisel perioodil, kui olud ei luba veel naturaalsel murul palli taga ajada ning vajadusel ka hilissügisel, kui olud enam ei luba murumänge.

Sepa jalgpallikeskuse vaimne isa Kaarel Kiidron on just löönud kahtlemata kõige legendaarsema Tammeka esindusmeeskonna värava Sepa jalgpallikeskuses, just tema värav oli Tammeka esindusmeeskonna ajalooliselt esimeseks tabamuseks vastvalminud kunstmurul ja alistatud sai valitsev Eesti meister Infonet. Foto: www.soccernet.ee

Tänaseks päevaks on Jalgpallikool Tammeka esindusmeeskond pidanud üheksa hooaja jooksul Sepa jalgpallikeskuses 43 Premium liiga mängu ja ühe karika- ning ühe üleminekumängu. Võidetud on neist 9, viigistatud 10 ning kaotatud 24 lahingut. Meeskond on ise löönud 50 ja endale lasknud lüüa 80 väravat. 

Tammeklaste suurim võit pärineb aastast 2018 kui FC Kuressaare alistati seisuga 6-1 ja hävitavaim kaotus omakorda käesolevast hooajast, kui Pärnu Vaprus nuhtles tartlaseid tulemusega 5-0.

Kokku on esindusmeeskonna mängudes Sepa jalgpallikeskuses jala valgeks saanud 36 Premium liiga jalgpallurit. Kroonimata Sepa staadioni väravakuninga tiitlit kannab hetkel Tristan Koskor, kes on Sepal resultatiivne olnud seitsmel korral. Koskorile järgnevad nelja tabamusega Ahmed Adebayo Basher, Sander Kapper ja Andre Paju. Sander Kapperi saavutus on eriti tähelepanuväärne seetõttu, et tema on Sepa staadionil värava löönud suisa kolme erineva klubi (Tammeka, Tulevik, Vaprus) eest, samas kui Tristan Koskor omakorda on Sepal skoorinud kahe klubi (Tammeka, Trans) eest. Lisaks Kapperile ja Koskorile on endistest Tammeka mängijatest Tammeka vastu just Sepa staadionil värava löönud sellest hooajast FCI Levadiat esindav Tanel Tammik. Omaväravaid on sepistatud kokku kolm ja Akim Saeed Sairinen on ainus mängumees, kes on sahistanud Sepal nii omade kui ka vastaste väravavõrku.

Publikurohkeim lahing jääb aastasse 2020, kui hooaja avamängu Viljandi Tuleviku vastu käis staadionil vaatamas 545 silmapaari.

Tristan Koskor ja Sander Kapper on nelja klubi eest kahepeale löönud Sepa jalgpallikeskuses 11 väravat.

Mis liigub, see kulub

Kui lähtuda Viidebaumi poolt välja toodud aastasest treeningtundide mahust ja korrutada see aastatega, mille vältel Sepa staadioni kunstmuru jalgpallureid teeninud, siis on ütlematagi selge, et aja ja treeningtundide korrutis on teinud oma töö ja aeg oleks küps ausalt teeninud kunstmuruvaip uuema vastu välja vahetada. Kuid taas tuleb jutuks võtta raha. Kristjan Tiirik:” Kui 2016. aastal  staadion sai renoveeritud, siis  sellel hetkel tundus elu roosiline ja tulevikuperspektiiv, et kuidas peaks  toimuma järgmise katte vahetuse rahastus, kauge tulevikuna. Tundus loogiline, et kui see aeg hakkab kätte jõudma, siis saab juba konkreetse plaani paika panna. Vahepealne koroonakriis ja ajalooliselt kõrge inflatsioon on siiski endaga kaasa toonud klubiliste tegevuskulude jõulise kasvu ning on tinginud olukorra, kus oleme pidanud küll viimastel aastatel klubi liikmemaksu tõstma, aga ennekõike on see suunatud tööjõukulude katmiseks ning Sepa staadioni elementaarseks käigus hoidmiseks ning erilisi varusid, mida nüüd muruvahetuseks saaks kasutada, pole meil omale õnnestunud tekitada. Igapäevakuludest rääkides ei saa kindlasti mööda vaadata faktist, et Sepa staadion täidab ära umbes 50% meie vajadustest. Teise poole  rendime me juurde Tartu linnalt ja ka need rendihinnad ikkagi pigem tõusevad iga-aastaselt. Oleme proovinud vältida järjekordset liikmetasu tõusu, mis finantseeriks kitsamalt ainult muruvahetust ja pigem oleme proovinud leida teisi alternatiive, et mitte järjekordset pauku lastevanemate rahakoti pihta lüüa. Kui meil peaks aga õnnestuma kunstmuru ära vahetada, siis peame kindlasti ikkagi mõtlema juba vähemalt viis aastat ette ja hakkama tegelema võimalikult varakult vastava fondi või tasude süsteemi loomisega”

Siiski ei ole Tammeka kontoris niisama istutud ja mõtteid on omavahel võimalike lahenduste osas põrgatatud juba pikemat aega. Ken Viidebaum:” Eks see kuskilt eemalt vaadates tundubki lihtne, et “mis te mehed passite- raha pole maailmast otsa saanud- korjake kokku ja vahetage ära see kunstmuru”, siis tegelikult on reaalsus pisut teine ja see mis teoorias on lihtne ja selge, siiski alati nii elementaarne ei ole. Aga tänaseks päevaks on meil tekkinud väike töögrupp, kus oleme ülesanded omavahel ära jaganud ja proovime igaühe personaalsetele tugevustele toetudes siiski asjad käima saada ja selle aasta augustiks uue rohelise katte maha saada.”  Kristjan Tiirik jätkab:” Hetkel on olemas meil mitu erinevat hinnapakkumist erinevatelt tarnijatelt, mis arvestavad Sepa kunstmuruväljaku altkütte spetsiifikaga. Samuti on olemas ka kinnitus kunstmuru paigaldajalt, et kui kõik ettevalmistavad tegevused laabuvad, siis  juuliks-augustiks oleks uus kunstmurukate võimalik Tartusse  tarnida ning see ka ülesse seada. Paigaldus ise käib kiirelt ning võtab aega kuskil kolm nädalat.”

Tegevmängijana Kristjan Tiirik küll Sepal väravavõrke sahistanud ei ole, küll aga peaksid kunstmuru väljaku kesringis olema maasse kaevatud legendaarse Tartu ründaja viimased mängujalanõud. Foto: Margus Ansu

Rahast, kampaaniast ja võimalikest lahendustest

Esialgsete arvutuste kohaselt oleks projekti kogumaksumus koos käibemaksuga 300 000 eurot. See summa hõlmaks ettevalmistavaid ning rekonstrueerivaid pinnasetöid, kunstmuru ennast ja kunstmuru paigaldust. Kristjan Tiirik:” Oleme esitanud taotluse Tartu linna lisaeelarvesse ning Jalgpalliliit on lubanud toetada projekti 50% mahus kohaliku omavalitsuse toetusest. Samuti uurime ka võimalusi juba olemasoleva klubil lasuva laenu võimendamiseks. Kuid nagu elementaarne matemaatika näitab, isegi siis kui ka kõik need stsenaariumid realiseeruksid, peaksime mingeid lahenduseks rahastuseks veel juurde leidma. Arvatavasti läheneme meile etttepandud takistusele loominguliselt ja katsume õige peatselt käivitada juba korra ennast tõestanud ruutmeetri kampaania väiksema venna, et jõuda just laiema jalgpalli kogukonnani. Plaan ei ole juba toimunud kampaaniat kopeerida vaid leida just tänast olukorda arvestav lahendus. Loomulikult üritame kampaaniaga paralleelselt otsida ka muid võimalikke lahendusi suuremate toetajate näol, kellele selline ettevõtmine võiks korda minna ja kõnetada ja kui keegi selline peaks seda artiklit lugema, siis kindlasti võtke meiega või minuga ühendust. Samuti oleme avatud kõigile, kellel juba praegu oleks aega, tahtmist ja ideid projektis kaasa lüüa- kõik on oodatud! Meie plaan on ambitsioonikas, kuid suure tahte ning hea õnne kokkusattumisel, teeme me selle asja suve lõpuks kõik koos ära!” 

Kas juba selle aasta juulis on spetsialistidel põhjust eraldusvestid taas selga ajada ning kunstmuru lahti rullida, seda peaksid näitama juba lähikuud. Foto: Sille Annuk

Kui tunned, et soovid projektis ükskõik mis kujul kaasa lüüa, siis võta ühendust Kristjan Tiirikuga ( kristjan@jktammeka.ee ) või kirjuta lihtsalt oma mõtted või ettepanekud Jalgpallikool Tammeka üldmeilile ( jktammeka@jktammeka.ee )

Tutvu Sepa Jalgpallikeskuse algse kampaania ning ajalooga ja leia enda või sõbra ruutmeeter siit https://jalgpallikeskus.ee/