Foto: Imre Pühvel
Aasta lõpp ja pühadeaegne periood on täpselt parajad selleks, et jalgpaliaastale tagasi vaadata ning korda saadetut analüüsida. Tammeka esindusmeeskond on korraliku 2024. hooaja preemiaks saanud tavapärasest pikema talvepuhkuse ning akude laadimine ning vaimu turgutamine käib täies hoos. Siiski õnnestus kodulehe toimetusel laua taha saada mõned esindusmeeskonna liikmed, et koos heita pilk tagasi lõppenud hooajale ja meenutada mõningaid seiku, emotsioone ja võistkonnakaaslaseid.
Meiega soostusid oma mõtteid ja meenutusi jagama oma teise täispika hooaja peatreenerina lõpetanud Marti Pähn, võistkonna kapten ning mänguminutite järgi suurima koormuse saanud Richard Aland, raskest põlvevigastusest eduka tagasituleku teinud Tanel Lang ning üks meeskonna noorimaid, kuid samas kuumimaid nimesid Herman Pedmanson. Vaadet ja tundeid klubi kontoripoolelt edastab klubi administratiivjuht ja juhatuse liige Ken Viidebaum. Kokkuvõtlikku vaadet ja arvamusi saame nii kontorist, väljaku kõrvalt, väravast, keskväljalt ning rünnakult.
Õppetundide realiseerimine ja pisut rohkem värskust
Teatavasti laotakse oluline osa vundamendist hooaja õnnestumistele või ka ebaõnnestumistele just aasta alguses, kui paari kuu jooksul üritatakse leida optimaalseim viis mängijate füüsilise kui ka taktikalise vormi ajastamiseks. Kui hooajaeelne töö on hästi tehtud, võib konkurentide ees saada olulise edu juba stardis, aga sama lihtne on ka valede treeningvõtete või koormuste tõttu vastastele kohe alguses oluline edumaa ette anda. Kuna 2023 hooaeg oli esindusmeeskonnale pikk, raske ning õpetlik, siis saadud õppetunde tuli realiseerima hakata juba 2024 aasta alguses.
Marti Pähn: ”Ma usun, et võrreldes varasemate aastatega me suuri muudatusi ettevalmistuses tegelikult ei teinud. Natukene hoidis meid kontrollmängude graafik, mis andis meile nädalasse keskeltläbi ühe puhkepäeva juurde, mis omakorda võis hoida meid värskemana. Kui rääkida taktikalisest valmistumisest, siis olime teinud treeneritega omad järeldused keerulisest 2023. aastast ja muutsime just hooajaks ettevalmistumisel mitut just kaitsemängulisemat printsiipi. Kuna rünnakul olles saab olla pisut loomingulisem, siis rünnakuga laveerisime pisut rohkem ja põhilised printsiibid saime paika ettevalmistuse ja komplekteerimise lõpuks ehk üsna vahetult enne hooaja algust.”
Varakevadine peatreener Foto: Liisi Troska
Hirm on see, mis mehe araks teeb
Suurem osa kohaliku jalgpalli jälgijatest ja kommenteerijatest oma prognoosides enne hooaja algust Tammeka klubile ega ka esindusmeeskonnale armu ei andnud. Ühiste mõttetalgute ja süvaanalüüside tulemusena oli jalgpalliüldsus jõudnud arusaamale, et arvestades esindusmeeskonna komplekteeritust ja sportlikku taset, jääb suure tõenäosusega Tammeka rolliks pigem võidelda ellujäämise nimel ning mõõdukat optimismi algava hooaja suhtes näitasid ülesse vaid vähesed. Kuidas pidas aga meeskond sellisele välisele survele vastu ja kas omad hirmud olid ka neil endil ?
Herman Pedmanson:” Minul küll enne hooaja algust mingit hirmu ei olnud ja pigem kuuldes ja nähes mingeid arvustusi ja ennustusi, mõtlesin, et nähtavasti olen ma ise noor ja kogenematu, et ekspertidele-ajakirjanikele sarnaselt mingeid asju ei näe. Samuti ei saanud mina isiklikult aru, et ka meeskonna sees mingeid kahtluseid või kõhkluseid algava hooaja või tehtava töö osas oleks. Aga jällegi, võibolla ma olen lihtsalt veel nii noor, et ei saagi veel kõikidest asjadest nii täpselt aru. Millest ma küll aru sain, siis motiveeritus oli küll satsil kõva ja osati just nende samade eelmainitud ekspertarvamuste tõttu. Aga nagu ütlesin ka hooaja alguses, siis kommenteerijate ja arvajate töö on kommenteerida ja arvata, ning meie töö on jalkat mängida- kuidas kellegil oma töö välja tuli, eks sellele andis vastuse lõplik turniiritabel.”
Richard Aland: ”Kuigi olen meeskonna kapten, siis oskan siinkohal rääkida ennekõike ainult enda eest ja mina olen elu enda jaoks mõtestanud nii, et raskused ongi selleks meile ette pandud, et neist läbi närida ja suruda. 2023 hooaeg oli paljude ebameeldivate asjade kokkulangemine ja meie asi meeskonnana oli pisut detaile lihvida ja mõningad lihtvead parandada. Kui aasta alguses kokku tulime, siis istusime korraks maha, arutasime läbi, et kus ja mida parandada saaksime, et samast olukorrast ei leiaks ennast ning töö läks kohe äärmiselt positiivselt ja entusiastlikult käima.”
Enesekindlus on Richardi elunormiks
Tanel Lang: “Oskus minevik seljataha jätta ja puhtalt lehelt alustada, on edukale inimesele ja organisatsioonile väga vajalik oskus ja mulle tundus, et see oli meil paigas juba alates aasta esimesest trennist. Vahepeal küll tuli omavahel jutuks, et eelmise aasta jama küll ei tahaks enam läbi teha, aga tööprotsessis sees küll muremõtteid ei olnud. Teadsime, et alustame konkurentidega tabelis võrdselt null punkti pealt ning saadud õppetunnid on meid piisavalt kasvatanud, et oleme sellel aastal edukamad. Samuti oli treeningprotsess ja seal valitsenud õhkkond äärmiselt meeldiv ja pingevaba.”
Marti Pähn: “Kordan kuttide poolt öeldut, et tegelikult mina erilist pinget, hirmu ega krampi ei tundnud. Olid mingid ennustused ja prognoosid, aga need pigem lisasid meile motivatsiooni ja tegid meid näljasemaks. Kui ma ise treenerina meeskonda ja just selle ründepotentsiaali analüüsisin enne hooaega, siis olin üsna kindel, et kui suudame hoida mängu piisavalt tasakaalus, säilitada või tõsta mäng-mängult enesekindlust ja protsessi ei sekku mingid meist endist olenematud jõud, siis küllap me konkurentsis püsime.”
Ken Viidebaum: “Olin toona ja olen ka praegu seisukohal, et vaatamata sellele, et 2023 hooajal rabelesime esindusmeeskonnaga ellujäämise nimel, olid aastaid tagasi Tiiriku poolt lubatud medalid, meile just siis kõige kättesaadavamad, kuna kogu 2023 hooaja kulg terves liigas, punktide jaotumine võistkondade vahel jne, oli müstiliselt anomaalne ja pronks oli lahkesti laual. Kahjuks sekkus aga kuri saatus vigastuste näol ja ka mänguõnn, et tegime rekordiliselt palju viike ning kaotasime mitmeid mänge just viimastel minutitel, kõik see kajastus ka viimases ringis enesekindluse totaalses kadumises. Arutasime kahe hooaja vahel asja nii isekeskis kui ka mõningate mängijate ja treeneritega ning kuna toetus treenerite ja nende tehtava töö vastu oli olemas, siis jätkasime teada-tuntud Tartu stiilis, kus tark ei torma ja usaldatakse protsesse. Valdav osa esindusmeeskonna treeneritest ja mängijatest on meie enda klubi taustaga ja on äärmiselt tähtis näidata nii neile kui ka järgmistele tulijatele, et meil on oma inimestesse ja nende poolt tehtavasse töösse usku.
Kui meeskond kogunes aasta alguses, siis käisin nende koosolekul ja ei näinud seal mingeid kahtluseid ega kõhkluseid. Jutud, eesmärgid ja soovid klubile ja kaaslastele olid selged ning adekvaatsed, mis mulle isiklikult andis küll hea tunde, et see seltskond teab, mida teeb. Ja mis puutub ennustajatesse, siis neid tuleb ainult tänada, kuna tänu nendele hooajaeelsetele prognoosidele, maitses see viies koht lõpptulemusena võibolla veel eriti hästi.”
Enesekindlad mängumehed hooaja avamisel Foto: Kert kõpper
Kuna saabus selgus ?
Kuigi hooaja lõpptulemuseks oli ajaloo parima - viienda koha kordamine, oli siiski mängu ja rabelemist omajagu. Õnnestumiste kõrvale tuli sisse ka mitmeid lati alt minekuid ja ka viies koht sai selgeks alles päris hooaja viimases mängus. Kuid kuna oli tunnetuslikult just hooaja sees see hetk, kui kõigile asjaosalistele sai selgeks, et kõik lõpeb hästi?
Tanel Lang: “Mina ei oska konkreetset hetke ausalt öeldes välja tuua. Kuna olime juba esimeses ringis kõikides mängudes kindlalt sees ja punkte tuli, siis mul oli juba kevadel tunne, et oleme õigel teel ja meil on hea õnnestumise korral igast mängust võimalik punkte võtta. Isegi kaotused näitasid, et tegelikult oleme üldjoontes mängus ja otseseks muretsemiseks küll põhjust pole.”
Herman Pedmanson: ”Tunnetuslikult ma ütleks, et lõplik kindlus saabus siis, kui mängitud oli poolteist ringi. Oli näha, et esimese ringi tulemus ei olnud mingi koba ja meeskond ongi sellisel tasemel nagu tabel näitab. Tollel hetkel, võrreldes meie tiimi mõne teisega, oli selge, et väljalangemiseks või üleminekumängudeks peaksime ise ennast jalga tulistama.”
Richard Aland: “Minu jaoks saabus muidugi lõplik vabanemine siis, kui asi oli matemaatiliselt täiesti kindel. Murdepunktiks pean aga 1-0 võitu Narvas, kuna just see võit andis meile tabelisse sellise mõnusa hingamisruumi, mille tõttu saime viimase ringi enam-vähem pingevabalt teha.”
Marti Pähn:” Kuna treenerite töö on olla kahe jalaga maa peal ja säilitada kalkuleeriv meel, siis vastan maru igavalt - minu jaoks sai selgus majja ja rahu maa peale siis, kui kõik matemaatiliselt selge oli.”
Ken Viidebaum: “Eristaksin siin tunnetuslikku ja faktilist poolt. Tunnetuslikult saabus rahu minu südamesse peale kevadist 0-0 kodumängu Floraga, kus olime parem meeskond. Vaadates tookordset mängijate tegutsemist ja ka taktikalist plaani, mõtlesin, et ei ole ju võimalik, et me oma latti järgnevates mängudes nii palju langetada suudame. Faktiliselt oli vabanemise hetkeks mulle 2-2 viik Pärnus, kus päästsime üsna kehva sooritusega siiski päris lõpus omale punkti. Siis saabus mulle kuidagi see teadmine, et kõik lõpeb okeilt. Siiski oli terve hooaeg nii tunnetuslikult kui ka faktiliselt mõnus kulgemine, kus minu närvirakud olid meeskonna poolt üldjoontes kenasti hoitud kõigi üheksa kuu jooksul. Minu kodused ja hõimlased on ka seetõttu kindlasti Tammeka esindusmeeskonnale väga tänulikud :)”
Tammik on just Pärnus 2-2 löönud ja Viidebaumil on asi lõplikuks selgeks saanud Foto: Liisi Troska
Potentsiaali realiseerimisega nii ja naa
Viies koht hooaja lõpuks on küll igati tore saavutus, aga spordis jäädakse üldiselt mäletama võitjaid ja medaleid. Kas meeskond realiseeris oma potentsiaali või jäi miskit tahataskusse ?
Marti Pähn: ”Keeruline küsimus. Ühelt poolt tegime märgatavalt parema hooaja, kui vahetasime eelviimase koha viienda vastu ja hooaja lõpp oli eelmisega võrreldes rahulikum. Teisalt tuleb tõdeda, et marginaalid tabeli keskmike ja üheksanda koha vahel olid üsna väikesed ning meie puhul rääkida mingist totaalsest üleolekust tabeli teise poole üle, oleks ilmselge liialdus. Samuti oli meie vahe esinelikuga omakorda kalendriga mõõdetav, mis minu hinnangul ja igasuguste statistiliste näitajate järgi oleks pidanud olema tunduvalt väiksem. Ma arvan, et kui oleksime oma potentsiaali täielikult realiseerinud, siis oleksime olnud esineliku kandadel kuni viimase vooruni. Ma usun, et meile jäi veel päris palju sisse ja kui teeme tööd just enda enesekindlusega, siis see annaks alust, et suudame ennast edaspidi veelgi rohkem realiseerida ja seda just pika hooaja lõikes.”
Richard Aland: “ Vastan lühidalt, tunnen et selle konkreetse meeskonna potentsiaal on tunduvalt suurem, kui see tulemus, mis see aasta kätte saime.”
Tanel Lang: “Vanema mängumehena tegin enne hooaega mõningad arvutused kogemuste pealt ja olin üsna kindel, et peaksime olema sellel aastal vähemalt 50 punkti meeskond. Seega, enam-vähem, aga täielikust rahulolust jäi ikkagi pisut puudu.”
Herman Pedmanson: “ Viies koht on tore küll, aga arvan, et selle meeskonna ja selle staffiga oleksime pidanud vähemalt olema viiendad, aga üsna pika edumaaga järgmiste ees. Kuna koha kindlustasime päris viimases mängus ja appi tuli ka Kuressaare, siis asi oleks võinud olla pisut kindlam. Samuti ei suutnud me ennast piisavalt kehtestada tabeli tagumiste satside vastu ja eesolijatelt saime maru vähe kätte- sinna jäi ikka kõvasti realiseerimata potentsiaali.”
Ken Viidebaum: “Potentsiaalist rääkides, siis olen rahul ennekõike sellega, et suutsime tänu õnnele ja füsiode heale tööle hoiduda suurematest vigastustest ning kõik mängijad said vähemalt võimaluse oma potentsiaali näidata ja välja mängida. Kuidas see kellelgi välja tuli või ei tulnud, ei ole minu asi arvustada, kuna ma ei ole olnud sportlike arengutega nii palju seotud.”
Osa oma potentsiaalist realiseeriti suvisel Tamme staadionil, kui sünnipäevamängus pandi istuli eelmise hooaja meister ise Foto: Imre Pühvel
Korras dünaamika
Teadupärast, et olla mis iganes võistkonna alal edukas, on vaja, et paigas oleks ka võistkonna sisene dünaamika, kus noored ja vihased saaksid tuge kogenenumatelt ning tasakaalukamatelt mängijatelt. Kui tihti on Tammeka üheks konnasilmaks olnud just liigne uljus ja kogemuste puudus, siis hooajal 2024 tundusid asjad meeskonna nimekirja vaadates rohkem tasakaalus olevat. Mida aga arvavad asjaosalised ise?
Marti Pähn: ”Olime sellel aastal üsna heas seisus. Meeskonnas olid meie oma klubi noored, kes valdavalt kõik tegid sammu edasi. Nendes sammudes toetasid nooremaid juba Premium liigas mitmeid hooaegu karastunud mängijad, kes vajadusel võtsid vastutuse ja meid just kogemustega mitmel korral välja tassisid. Dünaamikast rääkides ei saa kindlasti mööda vaadata välismängijatest, kes kõik muutsid meid mänguliselt tunduvalt mitmekülgsemaks ja andsid vajalikud lisakäigud, millega me ainult enda materjaliga hätta oleksime jäänud. Samuti olid meil sellel aastal olemas ka mängijaid, kes oma individuaalsete sooritustega suutsid mängudesse pöördeid tuua ning ka see on ülioluline, kui räägime hästi toimivast võistkonnast.”
Just Basheri oli üks neist, kelle individuaalsed sooritused pöörasid nii mõnegi mängu tartlaste kasuks Foto: Reigo Treevalt
Tanel Lang: ”Kokku oli loksunud väga hea kooslus igas vanuses eestlastest ja välismaalastest ning hea dünaamika näiteks ongi just see stabiilsus, mida suutsime hooaja vältel näidata. Kõigil sellel aastal liitunud mängijatel oli tiimile nii mängudes kui ka treeningprotsessis midagi juurde anda.”
Richard Aland: ”Usun, et ühtne meeskond oligi meie tubli hooaja üks aluseid. Välismängijatega panime pihta, nii mänguliste kui ka isikuliste omadustega. Meil oli hea tasakaal noortest ja kogenud mängijatest. Suures pildis liikusime terve hooaeg seljad koos ja suuri mõõnaperioode meil ei olnud.”
Herman Pedmanson: ” Ma arvan, et sellega läks meil sel hooajal väga hästi. Võistkonnas oli piisavalt vaja minevat kogemust ja rahu natuke keerulistemaks olukordadeks. Samas ei tulnud puudust ka sellistest noortest härgadest, kes tahtsid ennast kogu aeg tõestada. Lisaks ka kõik välismaalased sobisid väga hästi sellesse kompotti, lisades meeskonda sellist lõunamaalikku chill vibe-i.”
Meeskonna rahu, tasakaalukus ja südametunnistus- Reio Laabus Foto: Imre Pühvel
Ken Viidebaum: “Tegelikult analüüsisime ja kaardistasime juba mõni aasta tagasi ära enam-vähem ideaalse jaotuse, milline meie esindusmeeskond peaks välja nägema just arvestades vanuselist ja kogemuslikku jaotust ning enam-vähem said paika pandud ka natuurid, keda me oma inimlike omaduste pärast võistkonda sooviksime. 2024 hooaja meeskond ei olnud neis mainitud punktides ideaalne, aga kindlasti üks viimaste aastate parimaid. Selles mõttes suur kiitus treeneritele ja Kristjan Tiirikule, kes meeskonna äärmiselt mõtestatult paika said ning vältisid kohati teatud mängijatega kergema vastupanu teed minekut.”
Ühes hingav ja dünamiiliselt paigas esindusmeeskond Foto: Imre Pühvel
Meeldejäävaid mänge ja mängijaid
Kuigi hooaja lõpptulemuse kujunemiseks on äärmiselt tähtis iga mäng ja iga punkt, on alati mõned mängud, olukorrad ja mängijad eriti selgelt meeles ja meenutamist väärt. Millised olid eriti meeldejäävad hetked tänase loo peategelaste jaoks?
Tanel Lang: “Äärmiselt soojalt jään meenutama võõrsil võidetud 1-0 võitu Paide üle, kus lisaks suurepärasele tulemusele, tegin oma esimesed minutid peale pikka vigastust. Samuti on selgelt meeles ühes viimastest voorudest saadud koduväljaku võit 2-1 Kuressaare üle, kui esimesel poolajal me üldse ei saanud mängu sisse, aga teisel poolajal muutsime mõningaid asju ja jõuga oma ära võtsime. Negatiivselt jäävad kummitama 1-2 kaotused Flora ja Levadia vastu, kus olime väga kõvasti punktis kinni ja alles lisaminutitel ära lasime lüüa. Ülivalusad kaotused mõlemad ja jäävad kauaks meelde.”
Tanel sai oma pika vigastuspausi lõpetatada ka Alandile meelde jäänud 1-0 võiduga Paide üle. Foto: Liisi Troska
Herman Pedmanson: “ Positiivselt jään meenutama 2-0 kodust võitu Floraga, kui pidasime klubi sünnipäeva ja kõik klappis lihtsalt kokku suurepäraselt. Samuti tuli mul endal välja väga hästi hooaja lõpus 3-3 mäng Transiga, kus andsin kaks söötu ja tegelikult oli veelgi olukordasid, kus oleksin võinud mängu ära otsustada. Ära tahaksin võimalikult kiiresti unustada karikakaotuse FC Tallinnale, millega me ise käkkisime ära oma karikavõimalused 2025 aastaks. Ja isiklikus plaanis kriibib hinge 1-1 mäng Kaljuga, kus meeskonnana mängisime väga hästi, aga ma ise jätsin mitu väga head võimalust realiseerimata. Kui konkreetseid persoone meenutada, siis väga keeruline oli mängida Til Mavretici vastu Levadiast - Eesti kohta väga hea tehnika ja kõrge agressiivsusega keskpoolik. Samuti oli sellel aastal väga huvitav mängida Markus Soometsa vastu Florast. Tema puhul jäi meelde, et lisaks kõrgele mängukvaliteedile oli ta oma arsenali lisanud ka trash talk-i, mis tegi temaga madistamise veel eriti lõbusaks ja väljakutsuvaks.”
Väljakutsuv vastane Soomets rahvusstaadionil Hermanit kollitamas Foto: Janek Eslon
Marti Pähn: “ Mul on tegelikult just treenerina eriti hästi meeles kaks napilt kaotatud mängu Flora ja Levadia vastu A Le Coq Arenal. Olime esimesel poolajal suurtes raskustes, aga peale poolajal tehtud muudatusi tulime mängu sisse ja näitasime, et meiega peab arvestama. Kuigi kaotasime mõlemad mängud, saime kinnitust, et meil on hea võistkond ja suudame ka pingil teha asjalikke otsuseid.”
Richard Aland: “ Positiivse inimesena jään meenutama ainult hästi lõppenud mänge ja nullimänge: Võidud 1-0 Paide, 4-0 Kalevi ja 2-0 Flora üle, jäävad mulle kauaks positiivsete elamustena meelde. Samuti 2-2 Pärnuga, kus andsin lõpus hokisöödu on ka üsna erilise tähendusega mäng minu jaoks. Kui vastaspersoonide peale mõelda, siis see pole kellegile vast uudiseks, aga alati võtab natukene vibra sisse, kui Zakaria Beglarashvili ükskõik millises väljakuosas palli saab, kuna sealt võib ükskõik mida tulema hakata.”
Kardetud Zaka on Alandi põlvili ja Tamme staadioni vaikima pannud. Foto: Reigo Teervalt
Ken Viidebaum: “Minule jäid meelde kaks võõrsilmängu Narvas. Kevadel võitsime neid 5-0 ja vahelduseks oli lihtsalt lust ja rõõm pingevabat Tammeka mängu vaadata ning lihtsalt nautida. Sügisel võitsime Narvat võõrsil 1-0 ja see oli lihtsalt tähelepanuväärselt kohutav vaatamine, kus 90 minuti jooksul ei toimunud mitte midagi ja kummalgi võistkonnal mitte midagi välja ei tulnud. Lisaks oli mängul niivõrd omapärane otseülekande kommentaator, et kogu seda mängu koos kommentaariga saaks kindlasti edukalt kasutada meditsiinisüsteemis teraapiana unetute ravimiseks. Kui vastaseid juba kiitma peab, siis olen juba noorteklassidest nautinud Mihkel Ainsalu mängu ja rõõm on tõdeda, et teda on endiselt kihvt vaadata. Jalgpall on oma olemuselt üsna lihtne mäng, kus peamine on võimalikult optimaalse pingutusega teha maksimaalne tulemus ja vähemalt Premium liigas on Ainsalu minu arvates efektiivseim mängija.”
Esindusmeekonnal olid asjad paigas ja hea minek sees juba varakevadises Narvas Foto: Andrei Stepanov
Palju toredaid ja häid inimesi
Kuigi Tammeka on hooaegade vahel teada-tuntud kui rahulik uute mängijate klubisse tooja ja ennekõike vaadatakse otsa sisemistele ressurssidele, siis 2024. hooajaks liitusid esindusmeeskonnaga väljaspoolt klubi Mairo Miil, Priit Peedo, Ezekiel Olawale Abiola Tanimowo, Marius Vister David Kwbabena Epton, Marius Vister ja Laurits Õunpuu kes kõik olid erinevatel ajahetkedel ja situatsioonides kandvateks jõududeks ja tegid vajalikku statistikat. Mida aga arvavad vanemad olijad uutest nägudest ja kuidas nende panuse ja olekuga rahule jäid ?
Herman Pedmanson: ”Ainult head sõnad! Kõik olid suurepärased inimesed, nii väljakul, riietusruumis kui ka tavaelus. Kes mängis rohkem, kes vähem, aga olukordades, kus neid oli vaja, tegid nad kõik väga hästi oma osa ära. Sobisid kõik väga hästi tiimi ja mis väga oluline, riietusruumis nad ka vait ei olnud.”
2024 hooaja uued näod, kellest Priit Peedo ja Laurits Õunpuu naasesid oma kasvatajaklubisse
Richard Aland: “Super inimesed! Tanimowo - intelligentne inimene ja jube terava liigutusega mängumees. Enamus liiga kaitsjad olid temaga hädas. Kindlasti pole ta oma täielikku oskustepagasit meile veel lõplikult tutvustanud. Epton - üüratult suure tahtejõu ja võitlusvaimuga mängumees. Koos Hermaniga satsi kõige suurema naeratusega kutt, kellel on süda õige koha peal. Andis juba esimeses trennis meestele märku, et ta on kohal. Miil - muhe ja mönus saare mees. Ei löö millegile risti ette! Terava jalaga väga soliidne mängumees. Vister - Top vana! Üks vähestest, kes jõuab trennis Tanimowole järgi. Samamoodi edasi pannes on ainest kõvasti. Peedo - taaskord tegemist super inimesega. Sai see hooaeg punni pealt ja uuel ootame juba kahekohalist väravate arvu.”
Mönus saarlane Miil puhkehetkel ja Langiga asju arutamas Foto: Liisi Troska
Tanel Lang:” Kõik liitujad olid meeskonna ülioluline osa ja mängisid kindlat rolli selles tulemuses, mille see hooaeg saavutasime. Kes mängis rohkem ja kes vähem, aga põhiline oli see, et kõik nad andsid just inimestena meile tohutult palju juurde nii trennis, mängus kui ka riietusruumis. Ülimõnusad tüübid kõik.”
Marti Pähn:” Tõstaksin kõiki liitujaid esile just ennekõike nende inimlike omaduste poolest. Väga mõistlikud inimesed ja mis mulle kui treenerile väga tähtis, kõik väga kõrge tööeetikaga. Ma usun, et lisaks mängulistele oskustele ongi võistkondliku dünaamika jaoks ääretult oluline liitujate inimlikud ja vaimsed omadused, mille osas selleaastased liitujad olid kõik kõrgel tasemel.”
Ken Viidebaum:” Taaskord jätaksin mängulised omadused teistele kommenteerida ja menetleda. Mina puutusin nendega ennekõike kokku lahendades nende väljakuväliseid küsimusi või probleeme ja võin käsi südamel väita, et tegemist on äärmiselt meeldivate, viisakate ja lahendustele orienteeritud noorte meestega ja see on tänapäeval iseenesest juba suur väärtus omaette.”
Kiire ja üldiselt tabamatu Olawale tööhoos Foto: Imre Pühvel
Noored on tuleviku väetis
Lisaks ennast juba kinnistanud noorematele mängumeestele Herman Pedmansonile ja Kevin Burovile, said omi võimalusi nii mõnedki teised Tammeka noortesüsteemist ja U21 meeskonnast peale kasvanud ja kasvavad noored. Klubiga taasliitus Itaalias kogemusi ja oskuseid omandamas käinud Laurits Õunpuu. Esimesed esindusmeeskonna väravad sai löödud Esiliiga B parimaks mängijaks valitud Akaki Gvineria. Algkoosseisu debüüdid jäid lõppenud hooajast selja taha Mihkel Sepal, Robin Mathias Müüril ja meeskonna pesamunal Mait Vainol ning rotatsioonis oli sees ka Mattis Karis. Lisaks said pea kõik duubelmeeskonna kutid oma võimeid esindusmeeskonnaga võrrelda treeningutel. Kuidas siis noortega rahule võib jääda ?
Akaki Gvineria lõi väravavõrgud puruks Esiliiga B-s ja lisas neile ka kaks Premimum liiga tabamust. Foto: Liisi Troska
Marti Pähn: ”Noored võitlesid oma mänguminutid esinduses välja igati ausalt ja võrdsetel printsiipidel vanemate olijatega. Väga oluline oli see, et need samad noored, kes omi võimalusi said, olid ka kandvateks jõududeks U21 võistkonna juures, kes saavutas liigavõidu Esiliiga B-s. Ma olen noortega väga rahul, kuna nad oskasid saadud võimalusi hinnata ja haarasid saadud võimalustest näljastena kinni. Tammekasugusele klubile on minu arust äärmiselt oluline, et kuidas suudetakse noori alt ülesse tuua ja kuidas neid edaspidi arendada soovitakse ja osatakse. Selles osas jäin ma väga rahule ja kindlasti jätkub sarnane rotatsioon ja võimaluste andmine ka järgmisel aastal.”
Noori usaldatakse: 17. aastane Mait Vaino tegi oma debüüdi kohe algkoosseisus, sügiseses 4-1 võidumängus Tallinna Kalevi vastu
Herman Pedmanson: “Tean omast käest, et noore mängijana esimesed hooajad on alati keerulised, võib-olla ei saa kohe mängida, ei tunne kõiki jne jne. Ma ütleks, et kõik nooremad kasutasid enda võimalused hästi ära, kui neid võimalusi anti, mõni sai isegi põhimeheks. Hooaja lõpuks võisid treenerid neid kõiki väljakul kindlasti usaldada. Samuti said nad väga hästi läbi kõigiga ja kohanemisega mitte ühtegi probleemi ei olnud. Kui vaadata ette järgmisesse hooaega, siis Georg Kaarel Kõrgvee, Karl Kiidron, Mattis Karis ja Arti Viinapuu on minu jaoks kõige huvitavamad kutid, keda mina isiklikult juba uuest aastast loodan esindusmeeskonnas tegusid tegemas näha.”
Kes selleaastastest Esiliiga B võitjatest on valmis järgmiseks sammuks ?
Richard Aland: ”Mina kedagi eraldi ei hakka välja tooma, sest tegelikult tegid kõik arvestatava sammu edasi. Noorena on sellest ise raske aru saada, aga vanema mängumehena võin kinnitada seda.”
Ken Viidebaum: “Pikaaegse noorte treeneri ja ennekõike Tartu jalgpalli patrioodina on mul alati eriti hea meel, kui mõni meie enda või Lõuna-Eesti noor saab võimaluse Eesti tippjalgpallis kanda kinnitada. Minu enda jaoks ongi Tammeka üheks tähtsaimaks missiooniks pakkuda vähemalt seda võimalust kohalikele noortele, et realiseerida oma unistusi jalgpallurina ja teha see esimene samm. Kuidas keegi selle võimaluse ära kasutab, see on juba iseasi. Mul on väga hea meel, et terve ports kutte sai taas oma võimaluse ja olen lootusrikas ka järgmise aasta osas. Kuna mul on ka endal olnud paljude tänaste noortega kokkupuude just treenerina, siis hoian neile veel eriliselt pöialt ja proovin neid vajadusel võimalikult palju sellel teekonnal aidata.”
Nooruke Laurits Õunpuu naasis Itaaliast, seljatas raske vigastuse ja lõi põhikoosseisu ukse jalaga lahti Foto: Liisi Troska
Puhkus taastab jõu
Selleks aga, et uus hooaeg tuleks vähemalt sama produktiivne kui eelmine, tuleb kahe hooaja vahel juhe mõneks ajaks seinas välja tõmmata ja hingele ning kehale kosutust otsida. Uurimegi siis, et kuidas ühe Eesti viienda meeskonna jalgpalluri puhkuse rutiinid välja näevad ja kuidas vaimu turgutatakse. Lisaks kohalikele, saime jutule ka Tammekas eduka hooaja teinud Aafrika meestega ja saime selgust ka nende elu-olust kahe hooaja vahel.
Marti Pähn: “Minu esimene prioriteet oli puhkuse ajaks, et sooritatud saaks edukalt UEFA Pro taseme litsentsieksamid, mis läksid mul ka korda. Samuti käisin pisut akusid laadimas ja D vitamiini omastamas Eestist kaugemal. Aga eks taustal tiksuvad ikkagi kogu aeg mõtted uuest hooajast, aga see vist on ka igati normaalne.”
Richard Aland: ”Mina puhkan kodumaiselt. Nokitsen vaikselt oma hobidega ja tegelen asjadega millele hooaja jooksul nii palju tähelepanu pöörata ei saa. Vormi hoidmisega mul samuti probleemi pole, kuna aastate jooksul välja kujunenud elustiil juba ise sunnib mind aktiivselt liigutama ja enda kehaga tegelema.”
Tanel Lang: “Käisin pisut päikese all, aga üldiselt lihtsalt naudin tavapärasest pisut vabamat graafikut, kus kõik ei ole kellaajaliselt nii paika pandud. Üritan võimalikult palju veeta aega koos lähedastega. Vormis proovin hoida ennast ennekõike targalt treenides, kus jõu- ja jooksutreeningud on omavahel seotud.”
Lang nautis puhkuse ajal pisut vabamat graafikut
Herman Pedmanson: “Mingi osa ajast tuleb kindlasti aeg maha võtta - puhata. Vormis hoian ennast tavalise jooksmisega, kas siis õues või jõusaalis. Lisaks sellele teen jõusaalis ka lihastele vastavalt kavadele juurde ja käin ka niisama väljakutel palli tagumas, et puude täitsa ära ei kaoks. Üritan võimalusel ka mõnele malevõistlusele kiigata, kuna hooaja sees selleks aega ei ole ja nüüd tuleks see vaba aeg ära kasutada.”
Herman katsus puhkuse ajal leida aega oma lemmik-meelelahutusele
Ken Viidebaum: Jalgpalliametniku elu on selles osas igav ja glamuuritu. Korraks on hea meel, et kõik hästi läks, aga siis tuleb hakata juba uueks hooajaks valmistuma - treeningaegasid broneerima, mängijate treening- ja võistlusvarustust valima ja tellima hakata ning kõige muu vajalikuga tegelema asuda. Kahjuks või õnneks minu töörütm läheb enam-vähem sarnases tempos edasi- ainuke olulisem muutus on see, et teleka ees või tribüünil närveerimist on need mõned kuud vähem, mis on ju ka tegelikult omamoodi puhkus.”
Väsimatu keskvälja töömesilase David Kwabena Eptoni puhkus on läinult peaasjalikult koduses Ghanas, kus ta üritab võimalikult palju aega veeta oma pere ja lähedastega. David on palju mänginud videomänge, teinud ise süüa ja külastanud sõpru ja lähedasi. Vormis on ta ennast hoidnud jooksmise ja sõpradega lihtsalt jalgpalli mängimisega. Samuti külastas David ühte Ida-Ghana põhikooli, mille poiste võistkonnale viis kingituseks Tammeka särgid.
David tegi trenni, veetis aega oma lähedastega ja tegi ka aktiivset kogukonnatööd, kinkides kohalikele kooliõpilastele Tammeka särke
Tammeka resultatiivseima mängumehe Ahmed Adebayo Basheri puhkus on samuti edenenud koduses Nigeerias, kus lisaks kodukohale on ta külastanud pealinn Abujat ja teist suurlinna Lagost. Lisaks jalgpallimängudele sõpradega on aeg kulunud lihtsalt tantsimisele, rattaga sõitmisele ja erinevatele tegevustele, mis aitavad sportlikku vormi säilitada.
Basher väiksematele kolleegidele väravalöömise tarkust jagamas
Kuna Ezekiel Olawale Abiola Tanimowo on ka tugevate briti sidemetega, siis tema veetis oma puhkusest osa Londonis. Siiski viis ka tema ülejäänud puhkus ta kodulinna Lagosesse Nigeerias. Lisaks tegevustele, mis sarnanevad suuresti teiste Aafrika kolleegide omale on Ola veetnud aega maalides ja erinevaid vaatamisväärsusi külastades. Vormi aitab tal hoida personaaltreener, kellega tehakse tööd nii jõusaalis kui ka väljakul.
Kõik kolm kaugema kandi mängumeest loodavad tagasi rivis olla juba uue aasta kuuendal jaanuaril, kui Tammeka esindusmeeskond on ametlikult oma hooajaeelset ettevalmistusperioodi alustamas.
Jalgpallikool Tammeka kodulehe toimetus soovib kõigile suurtele ja väikestele lugejatele meeleolukat aasta lõppu ja vinget ning jalgpallilist aastat 2025! Kohtumiseni väljakutel, trennides ja hoidke ikka silm meie uudistel peal!
Comments